Siunertaq

Isertitat pillugit kisitsisitigut paasissutissani inuiaqatigiinni isertitat qaffasissusaat aamma agguataarnerisa erseqqissarneqarnissaat siunertaavoq. Isertitat pillugit kisitsisitigut paasissutissat aamma inuiaqatigiit ataqatigiissinneranni eqimattani assigiinngitsuni isertitat erseqqissarneqarput – assersuutigalugu siuaassutsinut, ukioqqortussutsinut aamma inunngorfimmut immikkoortiternerini. Ukiut ingerlanerini isertitat ineriartornerat ukiunut siullernut ataqatigiissinnerisigut ersersinneqarsinnaapput. Inoqutigiit assigiinngitsut isertitaat aamma inuit isertitaat inuiaqatigiinnullu akileraarutaat erseqqissarneqarput.

 

Erseqqissaassutigineqassaaq isertitat pillugit kisitsisitigut paasissutissat tamakkiisumik pigissaarnermik atuinissamullu periarfissanik takutitsinngimmata. Assersuutigalugu pisuussutit namminerlu pilersornermut tunngasut paasissutissanut ilaanngillat. Aamma erseqqissaassutigineqassaaq kisitsisitigut paasissutissat sulinermut aningaasarsianut paarlaaneqannginnissaat.

 

Naatsorsuutit tunngaviusut

Isertitat pillugit kisitsisitigut paasissutissanut inuit akileraaruteqartussat inaarutaasumik naatsorsuutaat (S31) tunngaviuvoq. Kalaallit Nunaannut akileraartussaatitaasut isertitaannut, akileraarutaanut inuunermullu normuinut tunngasut tamaasa atorlugit Naatsorsueqqissaartarfik paasissutissanik tunngaviusumik nalunaarsuiffiliorpoq. Paasissutissanik nalunaarsuiffik atorlugu, Inuit ataasiakkaat pillugit aamma Inoqutigiit pillugit paasissutissanik nalunaarsuiffimmik pilersitsisoqarpoq. Paasissutissanik nalunaarsuiffiit Inuit pillugit aamma Inoqutigiit pillugit nalunaarsuiffimmut taputartuunneqarput, taakkununnga ilaapput paasissutissat inuttut inissisimanermut tunngasut; suiaassuseq, najugaqarfik aamma nuna inunngorfik il.il. Inuit aamma inoqutigiit pillugit paasissutissanik nalunaarsuinerup saniatigut akileraarutitigut isertitat nalunaarsuiffiliuunneqartarput.

 

Nalunaarsuiffiit taakku pingasut kisitsisitigut paasissutissanut tunngaviliisuupput. Nalunaarsuiffiit tunngavigalugit kisitsisitigut paasissutissat taakkunani ajoqutaasut ilanngullugit nassuiarneqarput.

 

Januaarip aallaqqaataani 2017-imi utoqqalinersiassat kileraarutaasalernissaanut malittarisassat nutaat atulerput. Taamaasilluni, tamakkiisumik Kalaallit Nunaannut akileraartussaatitaasut, utoqqalinersiassaminnut Kalaallit Nunaata avataanut utoqqalinersiassaminnik akiliigaangamik akileraartalerput. Nunanut allanut utoqqalinersiassanut akiliinermi akileraartalernerup kinguneranik 2016-imiit 2017-imut isertitanut uani saqqummiunneqartunut tamanut sunniuteqarpoq.

Assersuutigalugu 2017-imiit, isertitanit tamarmiusunit sulisitsisumit utoqqalinersiassanut akileraarutigineqartut qaffapput. Akileraartarnerup allanngorneranit taamaalaat isertitat tamarmiusut allanngortinngilaat, - kisianni isertitat assigiinngitsut tamarmik eqqorneqarput, soorlu Gini-koefficienti, isertitat assigiinngisitaarnerisa uuttortarneri aamma eqqorneqartut. 2016-imiit 2017-imut nikeriarneq isertitani assigiinngitsuni tamani takuneqarsinnaavoq. Saqqummersitap uuma atuarnerani tamanna eqqumaffigisassaavoq immikkoortoq Utoqqalinersiassat akileraarutaasalernerat pillugu malittariassat nutaat qupperneq 4-imiittoq takuuk aallaqqaasiutip ataani allassimavoq.  

 

Saqqummersitami uani kisitsisit 2018-imoortut kisitsisaagallarput. 

2018-imut kisitsisit kisitsisaagallarput. Kommunit 2018-imi kingusinaarlutik, Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmut pisortat ikiorsiissutaat pillugit aamma suliffeerunnermi ikiorsiissutit pillugit, nalunaarsimanerat pissutaalluni. Taamaattumik Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmi isertitanut nalunaarsuutit, isertitat pillugit kisitsisitigut paasissutissiornermi tunngavigineqartut, Naatsorsueqqissaartarfimmit immikkut ittumik kommunini aningaasarsiat allagartaat A-11-it tunngavigalugit naatsorsorneqaqqittariaasimapput. Isertitakinnerit akornanni naatsorsueqqittariaqarneq pissutaalluni taakku akornanni nalinginnaanngitsumik nalorninartoqarsinnaavoq. 2020-mi 2018-imi kisitsisiviusut saqqummiunneqarumaarput.

 

Inuit isertitaat pillugit kisitsisigut paasissutissat

Inuit isertitaat pillugit kisitsisitigut paasissutissat annerpaamik uani saqqummersitami pineqarput. Kisitsisitigut paasissutissat, inuit ataasiakkaat pillugit nalunaarsuiffimmiittut paasissutissanik tunngaviusumik nalunaarsuiffimmut aamma innuttaasunut nalunaarsuiffimmut taputartuullugit, suliarineqarput. Isertitat saniatigut nalunaarsuiffik suiaassutsinik, ukioqqortussutsinik, najugaqarfinnik il.il. aamma imaqarput.

 

Inuit isertitaat pillugit misissueqqissaarnermi eqquunerusumik angusaqarniarluni isertitat nalunaarsorsimaffiannut, inuit ukioq naallugu Kalaallit Nunaanni najugaqarsimasut taamaallaat ilaapput. Nalunaarsuiffimmut ukioqqortussuseq tunngavigalugu pingaarutilinnik isertitallit ilanngunneqarput:

 

·         Ukiup aallartinnerani naaneranilu inuit nalunaarsorsimaffianni allassimasoq.

·         Ukiup naanerani minnerpaamik 15-inik ukioqassaaq.

·         Akileraartarnermut Aqutsisoqarfimmi inaarummik naatsorsuutinut aamma ligningsopgørelsinut nalunaarutigineqartoq.

·         Ukioq pineqartoq naallugu akileraartussaatitaasoq.

 

2018-imi nalunaarsuiffik tunngaviusoq 47.874-inik isertitanut paasissutissanik imaqarpoq, inuit pillugit paasissutissat 41.541-upput. Akileraartussaatitaasut 13 pct.-iisa missaat inuit isertitaat pillugit nalunaarsuiffimmi tunngaviusumit peerneqarput, qulaani allassimasut aalajangiinermi tunngaviusut naammassineqannginneri pissutaallutik.

 

Inoqutigiit isertitaat pillugit kisitsisitigut paasissutissat

Inoqutigiit pillugit nalunaarsuiffimmut inuit nalunaarsorsimaffianni najugaqarfinnut tunngasut paasissutissat atorneqarput. Inoqutigiit akornanni inersimasut meeqqallu amerlassusaat kisinneqarput. Inuit isertitaat pillugit nalunaarsuiffimmit isertitanut tunngasut paasissutissat inoqutigiit isertitaannut ilanngunneqarput. Meeqqat 15-it inorlugit ukiullit inuit isertitaat pillugit nalunaarsuiffimmut siusinnerusukkut ilanngunneqanngitsut, inoqutigiit isertitaannut ilanngunneqarput.

 

Inoqutigiit assigiinngitsunik amerlassuseqartarnerat katitigaanerisalu assigiinnginnerat pissutaalluni, isertitaasa eqquunnerusumik sanilliussinnaanissaat anguniarlugu, isertitanut taaguut isertitat naligiissinnerat atorneqarpoq – taanna pillugu immikkoortoq 6.3. atuaruk.

 

Inoqutigiit isertitaat pillugit paasissutissat inuiaqatigiinni atuinermut periarfissanik paasisitsisinnaavoq. Immikkut maluginiarneqassaaq isertitat agguarneri taamaallaat inoqutigiit isertitaat tunngavigalugit ersersinneqartoq.

 

Taaguut inoqutigiit isertitaat tassaavoq, inuit allattorsimaffiat tunngavigalugu najugaqatigiit isertitaat tamarmiusoq. Kisitsisitigut paasissutissat ilaqutariit isertitaat pillugit paasissutissanut assersuunneqarsinnaanngilaq, inoqutigiit tamatigut ilaqutariinneq ajormata.

 

Isertitat akileraaruteqaataasussat pillugit kisitsisitigut paasissutissat

Isertitat akileraarutaasussat nalunaarsorsimaffianiipput inuit ukiup ingerlanerani akileraaruteqartussat tamarmik, najugaq akileraarutissallu annertussusaat peqqutaatinnagit. Isertitat akileraarutaasussat katinneri soqutiginaateqarput, aningaasaqarnerullu pissusaanut uuttuutaasinnaalluni.

Inuit ataasiakkaat isertitaannut imaluunniit isertitat agguarnerinut tulluanngilaq.

 

Taaguutit taakkununngalu nassuiaatit

Taaguut Isertitat tamarmiusut tassaapput inuit imaluunniit inoqutigiit tamakkiisumik isertitaat, isertitat suli akileraaruserneqanngitsut. Isertitat tamarmiusunut taamaallaat ilanngunneqarput, nammineerluni nalunaarsuinermut ilanngunneqartut, akileraarnermut attuumassuteqartut.

Isertitanut tamarmiusunut ilaanngillat isertitat akileraarutaasussaanngitsut taamatuttaaq pisortat ikiorsiissutaat akileraarutaasussaanngitsut aamma ilaanngillat. Taamatullu akileraaruteqanngitsut pissarsiat aningaasaanngitsut – assersuutigalugu nammineq piniarnikkut aalisarnikkullu pisap naleqassusaa – ilanngaateqanngitsumik isertitanut ilanngunneqanngillat.

 

Isertitat akileraaruteqaataasussat tassaapput akileraarnermut inatsisit malillugit akileraaruteqaataasussat, taakku tunngavigalugit tamakkiisumik akileraarutit naatsorsorneqartarput. Inatsisit malillugit ilanngaatissaq isertitanit peereerpat akileraartoqassaaq, isertitat akileraarutaasussat naatsorsorneri allaffissornikkut aqutsinermi atorneqarnerusarput. Kisitsisitigut paasissutissat eqqarsaatigissagaani isertitat akileraaruteqaataasussat sivisunerpaamik paasissutissaatigineqarput. Taamaattumik taaguut taanna oqaluttuarisaanermut soqutiginaateqarpoq.

 

Naqissuserneqassaaq akileraarnermut inatsit piffissami allanngornera sunniuteqarmat isertitat akileraaruteqaataasussat mianersortumik sanilliunneqassapput. Inatsimmullu tunngatillugu allannguutit nalunaarsuiffiup sannaanut allannguuteqarput, nalunaarsuutillu allaffissornikkut suliaallutik.

 

Isertitat akileraaruteqaataareersut tassaapput isertitaanniit tamarmiusuniit akileraaruteqareernermi isertitat, isertitat akileraaruteqaataareersut takutippaat inuk qanoq annertutigisumik atuisinnaanersoq. Isertitat akileraaruteqaataareersut inuit isertitaat pillugit kisitsisitigut paasissutissanut taamaallaat atorneqarsinnaavoq. Inoqutigiit isertitaat eqqarsaatigalugu isertitat atoriaannaat kisitsisitigut paasissutissani suliarineqarpoq.

 

Isertitat atoriaannaat inoqutigiit isertitaat pillugit kisitsisitigut paasissutissani taaguut atorneqarpoq. Inoqutigiit isertitaat akileraarutaareersut aamma akileraarutaasussaanngitsut isumaginninnikkut tapiissutit assersuutigalugu ineqarnermut tapisiat pineqarput. Isertitat atoriaannaat inoqutigiit isertitaat pillugit annerusumik atuisinnaanermik ersersitsisuuvoq.

 

Taaguut inoqutigiit suussutsinik assigiinngitsunik amerlasuunik katiterneqarsinnaanera pissutaalluni, inoqutigiinni assigiinngitsuni marlunni isertitat sanilliunnissaat pisariaqanngilaq. Assersuutigalugu inoqutigiit pingasunik meerartallit isertitaat annertunerusussaapput, kisimiittutut meerartaqanngitsutut atugarissaartigissagunik. Akerlianilli annertuumik ingerlatsinermi inoqutigiinni inuit amerlanerutillugit iluaqutitaqarpoq, inoqutigiit tallimaappata inuup kisimiittup atugarissaarnera angussagunikku inuup kisimiittup isertaasa tallimariaataanik isertitaqarnissaat pisariaqanngilaq.

 

Atuinissamut periarfissat pillugit eqqornerusumik sanilliussisoqarnissaa anguniarlugu inoqutigiit isertitaasa naligiissinnerat atorlugu sanilliussisoqarpoq, inoqutigiit qanoq amerlatigisunik inuttaqarnersut aamma katitigaaneri qanoq isikkoqarnersut apeqqutaatinneqarlutik.

Inoqutigiit isertitaat isertitat naligiissinnerisa inoqutigiit katitigaanerinut assingusumik oqimaalutaammik agguarlugit isertitat naligiissinnerat naatsorsorneqartarpoq. Oqimaalutaq OECD standard malillugu naatsorsorneqartarpoq, inoqutigiinni inersimasoq siulleq 1-mik oqimaassusilerneqartarpoq. Allanik inersimasoqaraangat inersimasoq ataaseq 0,5-imik oqimaassusilerneqartarpoq, meeraq ataaseq 0,3-mik oqimaassusilerneqartarluni. Isertitat naligiissinnerat naatsorsorneqartarput inoqutigiit oqimaalutarneri katillugit. Inoqutigiit marlunnik inersimasortallit pingasunillu meerartallit isertitaasa naligiissinnerat ima naatsorsorneqassaaq 1+0,5+0,3+0,3+0,3 = 2,4, inoqutigiit ataatsimik meeraqanngitsumik inersimasulik 1-mik oqimaalutaqartoq. Inoqutigiit taakku 300.000 kr.-inik aamma 150.000 kr.-inik isertitaqarsimagunik isertitaasa naligiissinnerat ima isikkoqassapput 300.000 kr./2,4 = 125.000 kr. aamma 150.000 kr./1 = 150.000 kr.

 

Taaguut isertitat pisissutaasinnaasut – aamma taaguuserneqartoq, aningaasat pisissutaasinnaasut – isertitat qaffasissusaasa aamma akit qaffasissusaasa ataqatigiinnerat isertitanut pisissutaasinnaasunut tunngassuteqarpoq. Isertitat qaffakkaangata atuinissamut periarfissat aamma qaffattarput, akerlianik akit qaffakkaangata atuinissamut periarfissat annikillisarput. Isertitat qaffarnerat akinit qaffasinneruppat oqartoqartarpoq isertitat pisissutaasinnaasut qaffattut. Akerlianik akit qaffarnerat isertitanit qaffasinneruppat isertitat pisissutaasinnaasut appartarput. Isertitat pisissutaasinnaasut takutippaat agguaqatigiissillugu innutaasut atuinissamut periarfissaat, agguaqatigiissillugu atueriaatsip akillu allanngorarnerisa nunami tamarmi isertitanut imminnut qanoq attuumassuseqarnerat eqqarsaatigalugu.

 

Inuup ukioqqortussusaa ukiup naanerani naatsorsorneqarpoq.

 

Takussutissiaq 6.1. Kommunit aamma distriktit, 31. decembari 2018

 

 

 

Qaasuitsup Kommunia

Kommune
Kujalleq

Kommuneqarfik Sermersooq

Qeqqata
Kommunia

Kommune
Qeqertalik

Avannaata
Kommunia

Nanortalik

Ivittuut

Maniitsoq

Kangaatsiaq

Ilulissat

Qaqortoq

Paamiut

Sisimiut

Aasiaat

Uummannaq

Narsaq

Nuuk

 

Qasigiannguit

Upernavik

 

Tasiilaq

 

Qeqertarsuaq

Qaanaaq

 

Ittoqqortoormiit

 

 

 

 

Januaarip aallaqqaataani 2009-mi kommunit 18-iusimasut sisamanngortinneqarput. Kommunini 18-ini naatsorsuinermi aalajangersimasut suli soqutiginaateqarput, uani saqqummersitami nunap agguataarnerani pingaannginnertut atorneqarpoq. Siornatigut kommuniusimasut agguataarinermi distriktimik taaneqarput. Distriktit aamma kommunit ataqatigiinneri Takussutissiami 1.1-mi takuneqarsinnaapput. Januaarip aallaqqaataani 2018-imi Qaasuitsup kommuni ukununnga avinneqarpoq; Avannaata Kommunia aamma Kommune Qeqertalik. Takussutissiami 6.1-imi qanoq isikkoqalersimaneri takuneqarsinnaavoq.

 

Sumiiffiit ilaat kommunit avataaniillutik. Taakkunani najugaqartut pineqartillugit Kommunit avataanut inissinneqartarput, Pituffimmi najugaqartut tassunga inissinneqartartut amerlanerpaajupput. Saqqummersitami uani kommunit avataani isertitat isertitat immikkut kapitalinngorlugit saqqummersinneqanngikkaluartut, nuna tamarmi kisitsisinut ilaapput. Kommunit avataani isertitanut kisitsisit kapitali 7-imi atuarneqarsinnaapput aamma Naatsorsueqqissaartarfiup kisitsisaataasivia aqqutigalugu bank.stat.gl.-mi kisitsisit aaneqarsinnaapput.

 

Ilinniagaqarsimanermut paasissutissat Naatsorsueqqissaartarfimmi ukiup naanerani qaffasinnerpaamik ilinniarsimasat nalunaarsuiffimmut (HFU) katersorneqarput. Ilinniarsimasat ISCED-11-imi ilinniarnerit immikkoortiterneri tunngavigalugu, ilinniakkanut tallimanut ikilisillugit suliarineqarput, Meeqqat atuarfiat appasinnerpaajulluni Ingerlaqqilluni ilinniarnerit qaffasinnerpaajusoq.

 

Nalit assigiinngitsut angissusaat tunngavigalugit suliarineqarsimasut qulinut agguarneri deciiliupput, deciilini nalit annertoqatigiittarput. Deciili 1-imiittut minnerpaamik 10 pct.-nik naleqarput, tulliullutik deciili 2-miittut 10 pct.-it tulliuttut ilaalu ilanngullugit. Isertitat deciilinut agguarneqartarput, deciilip iluani isertitat agguaqatigiissillugit imaluunniit deciilip iluani annerpaamik isertitatut. Assersuutigalugu isertitanut mediani ima paasineqassaaq deciili 5-imi annerpaamik isertitaasut. Malunnaarsaarneq pissutigalugu isertitakkaajunerpaat 10 deciilimiittut tamanut saqqummiunneqanngillat.

 

Gini-koefficientip isertitat assigiinnginnerat ersersippaa – isertitat annertusiartortillugit isertitanut assigiinngissuseq angineruleriartortarpoq. Nunanut tamalaanut Gini-koefficienti atorlugu sanilliussiniarluni inoqutigiit isertitaasa atoriaannaat naligiissillugit naatsorsuinermi atortariaapput. Gini-koefficienti pillugu nassuiaasiaq eqqoqqissaartoq Christen Sørensen: Økonomisk fordeling, Systime, 1999-imi atuarneqarsinnaavoq.

 

Kalaallit Nunaanni pisortatigoortumik piitsuussuseq killilerneqanngilaq, kisianni nunat assigiinngitsut akornanni uuttuut at-risk-of-poverty (ROP) atorlugu piitsuussusermut qanissuseq paasinarsarneqartarpoq. Inoqutigiit isertitaasa isertitat tamarmiusut medianiannit aalajangersimasumik pct.-inik appasinnerunerat tunngavigalugu, appasissuseq appasippallaamik isertitaqarnermik taaneqartarpoq. Appasippallaamik isertitaqarnermut isertitat medianiat tunngaviliisuuvoq, taanna inoqutigiit isertitaasa atoriaannaat naligiissinnerani inuit ataasiakkaat isertitaat tunngavigalugit3 naatsorsorneqartarpoq.

 

S80/20 tassaavoq isertitaqarnerpaat 20 pct.-iisa aamma isertitakinnerpaat 20 pct.-iisa nikingassutaat. Nunani tamalaani sanilliussisinnaanissaq eqqarsaatigalugu inummut inoqutigiit isertitaat atoriaannaat naligiissinnerata qaffasissusaa  malillugu naatsorsorneqarpoq.

 

1)    Saqqummersitami uani inoqutigiit ataatsimut ilanngaateqanngitsumik isertitaat taaguuserneqarpoq inoqutigiit isertitaat.

2)    OECD-standarden naapertorlugu inersimasoq nassuiaaserpaa inuk minnerpaamik 14-ileereersimasoq, meeqqallu nassuiaaserneqarput suli 14-iliisimanngitsut. Maluginiaqquneqarpoq nassuiaasiinermi taamaallaat naligiissitsinermi naatsorsuineq atorneqartartoq, ukioqqortussutsimullu killiliinermi meeqqat inersimasullu allallu akornanni ataqatigiissinnerini 18-iliinikunut nassuiaaserneqarmat.

3)    Imaappoq inuiaqatigiit tamarmik naatsorsuutini suliarineqarput, inuillu ataasiakkaat isertitat atoriaannaat naligiissinnerannut agguarlugit, inoqutigiinni pineqartut.

 

Isertitat assigiinngisitaarnerisa suliarinerini periaaseq

Isertitat agguarneri assigiinngisitaarneri suleriaaseq The European Union Statistics on Income and Living Conditions (EU-SILC) malillugu suliarineqarpoq, suleriaaseq pineqartoq EU-mi kisitsisitigut assigiinngitsunit suleqatigiinnikkut paasissutissiaavoq inuit atugaanut tunngasunik imaqarluni, taakkununnga ilaapput isertitanut tunngasut. Kisitsisitigut paasissutissiornerni ataatsimut malitassat assigiinngitsut isertitanut tunngasut SILC-imi suliarineqarput, taakkunani pingaarnerpaaq Kalaallit Nunaanni isertitat assigiinngisitaarnerisa suliarineqarnerannut atorneqarpoq. SILC-imi malittarisassat atorlugit naatsorsuisoqarpoq, malittarisassat tamarmik immikkut nassuiaasiorneqarsimapput, ilaatigut piumasaqaatit ajoqutaasullu immikkut allaaserineqarsimallutik.

 

Nunani tamalaani sanilliussinermut ajoqutaasoq alla tassaavoq, isertitanut najoqqutat assigiinnginnerat. Kalaallit Nunaanni isertitanut najoqqutat akileraartarnermut pisortaqarfinneersuusarput – ataasiakkaat eqqaasanngikkaani2 – isertitat pineqartut akileraartarnermut tunngassuteqarput. Isertitat akileraaruteqanngitsut assersuutigalugu meeqqanut tapisiat aamma ilinniarnermi meeqqanut tapit, pisortat avaqqullugit namminersuutigalugit sulisut pinerluttuliornermilu isertitat, isertitanut naatsorsuutinut ilanngunneqarneq ajorput. Nammineq pilersornikkut isertitat (ass. puisit aalisakkat il.il. nammineerluni pisat) akileraarutaasussaanngillat, tamanna pingaaruteqarpoq nunanut allanut sanilliussinermut sunniuteqarluni. SLIC-imi nammineq pilersornikkut isertitat ilanngunneqarneq ajoraluartut Kalaallit Nunaanni piniarluni aalisarlunilu pisat atuisinnaanermut inuit ilaannut sunniuteqarluarsimanissaat ilimagineqarpoq, taamaasillunilu isertitat agguarnerat eqqortumik ersersinneqarani. Nammineq pilersornerup sunniutai isertitakinnerusuni annertuneruppata isertitat nikingassutaat aamma piitsuussuseq annertuallaarsimassapput piviusumik tunngaviit eqqarsaatigalugit. Nammineq pisat qanoq annertutiginerat iluamik misissorneqarnikuunngimmat tamatuma qanoq annertutigisumik sunniuteqarnera nalileruminaappoq.

 

1)    Assersuutigalugu Peqqinnissamut Isumaginnittoqarfinni Ilinniartitaanermullu Isumaginnittoqarfinni.

2)    Nalunaarsuutit isumaginninnermut tunniuttakkat akileraaruteqaataasussaanngitsut kommunineersuupput

 

Killiliineq erseqqissagassallu

Kalaallit Nunaata inukinnera pissutaalluni naatsorsuutit ukiunut arlariinnut sanilliunneqarnerini assigiinngisitaarsinnaanerat naatsorsuutigineqassaaq. Misissueqqissaarnermi inuit ikinnerugaangata tamanna malunnarnerulertarpoq. Ukiumut allannguutit tunngavigalugit inerniliinissaq mianersuutigineqassaaq.

 

Immikkoortoq 6.4.-imi allaaserineqartut malillugit isertitat assigiinngitsut naatsorsuutinut ilanngunneqanngillat. Taakkunannga nammineq pilersorluni isertitat, meeqqanut tapisiat aamma ilinniarnermi meeqqanut tapit pingaarnerpaajupput.